Jämepea

Jämepea ehk kirju pakslaup (hypophthalmichthys nobilis) sarnaneb hariliku pakslaubaga. Jämepeal on suurem pea, pikemad ja tumedamad rinnauimed ning kehal pruunid tähnid. Lisaks erineb harilikust pakslaubast selle poolest, et ei hüppa müra korral veest välja.

Jämepea ja tiigipuhastus

Oma toidubaasi poolest elab kirju pakslaup hästi koos teiste kaladega (välja arvatud röövkalad nagu haug, latikas, ahven jne). Jämepead söövad ainult talle spetsiifilist menüüd – zooplanktonit.

Maimud, noorkala ja kasvatamine

Eesti tiikides ei paljune.

Algne levila Hiina jõgedes Amuurist lõuna pool, kuid teda on veekogude taimevohamise tõrjumiseks asustatud Euroopasse, Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse ja mitmetesse Aasia riikidesse toitub zooplanktonist, on kiire kasvuga ja hea maitsega.

Pikkus kuni 146 cm (SL), tavapikkus 60 sm (TL), suurim publitseeritud mass 40 kga, eluiga kuni 20 aastat.