Kalmus on võhaliste (Araceae) sugukonda ja kalmuse perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kalmus on suurekasvuline üldjoontes veekogude kaldataim, kasvades kuni 1.6 m pikkuseks. Vars on kalmusel lapik, ühel küljel tugeva pikiribiga ning vastasküljel vaoga. Lehed on juurmised, mõõkjad ja rootsutud ning tavaliselt tiheda kimbuna. Lehed on 1-1.5 cm paksused ning üldiselt kollakasrohelised. Õied on kalmusel väga väiksed ning need on koondunud suureks piklikuks rohekaskollaseks tõlvikuks. Viljaks on mari ning õitsemisaeg on juunis ja juulis, kuid eesti kliimas õitseb harva. Viljad reeglina ei valmi. Maa-aluseks osaks on kalmusel risoom koos pikkade lisajuurtega.
Tavaliselt kasvab mageveekogude mudases kaldaosas ja madalates veekogudes. Eestis paljuneb kalmus ainult vegetatiivselt risoomi tükkide abil. Soojemas kliimas on võimeline ka paljunema seemnetega.
Kalmus on olnud pikka aega kasutuses rahvameditsiinis. Risoom sisaldab rikkalikult eeterlikku õli (tugeva baktereid hävitava toimega) ja tärklist. Risoomi kasutab ravimitööstus, mis valmistab temast arstimeid seedehäirete ning mitmete närvi- ja sisehaiguste raviks.
Taim on toiduks mõningatele taimtoidulistele loomadele, eelkõige põtradele.
