Karpkala

1.59 

Karpkala – kergesti hooldatav kiirekasvuline kala. Kala talub suhteliselt hapnikuvaest vett. Toitumisharjumused mitmekülgsed: toitub nii zooplanktonist kui ka erinevatest selgrootutest.

Ostu- ja transpordiinfo

Laost otsas

Kategooria:

Karpkala, mida tuntakse ka kui Cyprinus carpio, meenutab välimuselt kokre: pikk ümar keha on kaetud suurte ja tugevate soomustega. Karpkaladel on kaks paari poise (pikemad asuvad suunurkades ja lühemad ninamiku tipu lähedal), kokredel neid ei ole.

Karpkala eelistab seisvat või aeglaselt voolavat vett, kus on rikkalik veetaimestik ja mudane põhi. Kala talub suhteliselt hapnikuvaest vett, mistõttu on ta vähenõudlik elutingimuste suhtes.

Karp toitub zooplanktonist ja põhjas elavatest selgrootutest. Asustades oma tiiki karpkalu, tuleb arvestada, et nende parv tuhnib tiigipõhjas ja võib sellega ajada tiigivee sogaseks.

Karpkala kasvab kiiresti. Esimese eluaasta lõpuks on tema pikkus umbes 10 cm, kaal 25–30 grammi. Kasvades soodsates tingimustes (pikk soe suvi ja jõusööt) on tema kaal teise eluaasta lõpus 450–500 grammi. Kolmandal eluaastal saabub suguküpsus ning kala võib kodutiikides kudeda. Kehapikkus võib ulatuda 1.2 m, kaal kuni 35 kg.

Tänu oma võitlusoskusele, on karpkala hinnatud spordikala.

Karpkalal on keskmise kvaliteediga liha, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 2–6%, muutes selle ideaalseks valikuks mitmesuguste kulinaarsete valmististe jaoks.

Karpkalakasvatustes on läbi aegade tegeletud selektiivse aretusega. Üks populaarseim ja hinnatuim karpkala aretusvorm on peegelkarp. Peegelkarpkaladel praktiliselt puuduvad soomused, muutes nad visuaalselt atraktiivseks ning vähendades nende töötlemiseks enne tarbimist.

 

Sulle võib meeldida ka…