Pakslaup

4.49 

4.49  - 4.49 

Pakslaup ehk vesikits on tuntud oma võime poolest kontrollida vetikate kasvu veekogus. Selle kalaliigi kirev välimus lisab tiigile visuaalset atraktiivsust ning tema omadus toituda vetikatest aitab tasakaalustada veekvaliteeti.

Kala ostu-, transpordi- ja asustamiseinfo

Kategooria:

Pakslaup (hypophthalmichthys molitrix) on karplaste sugukonda kuuluv kalaliik. Pakslaup toitub rohelistest vetikatest ehk fütoplanktonist. Just planktoni söömise pärast on pakslaupa paljudesse veekogudesse asustatud, et pidurdada veekogude eutrofeerumist. Hiinas on pakslaupa kutsutud ka vesikitseks, kes justkui maismaaloom toitub veealustel vetikaväljadel. Eesti tiikides pakslaubad ei paljune.

Pakslaupa aetakse tihti segamini jämepea ehk kirju pakslaubaga, kes toitub zooplanktonist. Zooplanktoni arvukuse vähenemine tiigis muudab tiigivee veelgi rohelisemaks.

Mitu pakslaupa on vaja, et tiik oleks puhas? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Arvesse peab võtma tiigi omaniku soovi – kui kiiresti tahaks saavutada tulemust: kas esimesel aastal või mõne aasta pärast. Tavaliselt on algul kalade biomass väike, vetikad jõuavad rohkem juurde kasvada. Paari aasta pärast saavutavad kalad mõõtmed, mille puhul neile süüa ei jagu – siis võib mõne välja püüda.

Millal asutada kalu tiiki? Me kasvatame kalu soojas ruumis aastaringselt. Siiski soovitame kalu asustada tiiki kevadel (kui jää on sulanud), suvel või sügisel.

Millised ohud? Haigur, saarmas, haug ja teised röövtoidulised liigid.

Aereerimine. Talvel soovitame tiiki aereerida, et vältida hapnikupuudust. Aereerimine aitab eemaldada kahjulikke gaase (metaani ja vesiniksulfiidi) ning takistab anaeroobse keskkonna teket jää all, mis võib kahjustada kalade tervist.

Sulle võib meeldida ka…