Albiino valgeamuur

Albiino valgeamuur (ctenophanyngodon idella albino) on valgeamuurist aretatud dekoratiivvorm. Paistab tiigist silma oma valge keha ja erkpunaste silmadega. Suur kala on vaatamisväärsus nii kodutiigis kui ka ilukalade basseinis.

Albiino valgeamuuri sööt

Nii nagu tavaline valgeamuur, toitub ka albiino täiskasvanuna valdavalt veetaimedest – aitab vältida veehoidla kinnikasvamist. Valgeamuur on ainuke Eestis kasvatatav kalaliik, kelle toidusedel koosneb valdavalt veetaimedest.

Amuur ei söö reeglina vetikaid (rohelist hõljuvat massi ilma juurteta) – seda sööb pakslaup.

Kas on vaja anda lisatoitu? Kui eesmärgiks on tiigis taimestiku vähendamine pole vaja valgeamuuri tiigis sööta. Taimestiku vähendades võib anda lisasöödana karplaste sööta, näiteks Grower-13EF. Samuti võib sügisel soovi korral anda valgeamuuridele kõrgkvaliteetset sööta, et kalad saaksid vajalikke vitamiine ja mineraale pika talve üleelamiseks.

Albiino valgeamuuri kasvatamine

Valgeamuuri saab pidada koos teiste tiigikaladega kuna toidubaasi pärast ei konkureeri nad teiste kaladega.

Amuur vajab sigimiseks sooja kliimat ja suuri kiirevoolulisi jõgesid. Koetud mari peab kuni vastsete koorumiseni triivima voolus kuni 50 km. Eesti tiikides amuur ei paljune.

Eesti jahedas kliimas on amuuri kasv võrdlemisi aeglane, kuid ta on pikaealine. Ilmselt nõukogude ajast meie vetesse jäänud isendid on ligikaudu 20 aastaga kasvanud ülisuureks.

Tiigipuhastus

Mitu amuuri on vaja, et tiik oleks puhas? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Tavaliselt on algul kalade biomass väike, taimed jõuavad rohkem juurde kasvada. Paari aasta pärast saavutavad kalad mõõtmed, mille puhul neile süüa ei jagu – siis võib mõne välja püüda või neid pisut toita. Arvesse peab võtma tiigi omaniku soovi – kui kiiresti tahaks saavuta tulemust: kas esimesel aastal või mõne aasta pärast.