Siberi tuur (Acipenser baerii), nagu nimigi ütleb on Siberist pärit tuura liik. Looduslikult elab erinevates suurtes ja sügavates Siberi jõgedes, kuid on olemas ka Baikali järves elutsevaid paikseid järvevorme.
Siberi tuura on järjest rohkem hakatud kasutama kalakasvatustes oma kiirema kasvu tõttu nooremas elueas võrreldes teiste tuura liikidega.
Siberi tuurad on ka vähem vastuvõtlikumad erinevatele terviseprobleemidele.
Siberi tuurale on iseloomulik ühtlane tume (hallikas) kehavärvus ning piklik terav nokis. Nokise alumisel küljel paikneb neli pikka paksu poiset, mis ulatuvad tavaliselt suuavani.
Suguküpsuse saavutab 9-20 aastaselt, isased veidi varem kui emased. Siberi tuura vanuse ülempiir on 60 aastat ning selle ajaga võib kasvada kuni 3 meetri ja kuni 115 kg.
Siberi tuurad toituvad enamasti koorikloomadest, putukate vastsetest, limustest ja ka vanemas eas teistest kaladest. Kalakasvatustes antakse kaladele uppuvat jõusööta.
Siberi tuur on väärtuslik toidukala ning teda hinnatakse ka oma kalamarja pärast.
Millised ohud? Saarmas, haug ja teised röövtoidulised liigid.
Aereerimine. Talvel soovitame tiiki aereerida, et vältida hapnikupuudust ja tagada kalade ellujäämine. Aereerimine aitab eemaldada kahjulikke gaase (metaani ja vesiniksulfiidi) ning takistab anaeroobse keskkonna teket jää all, mis võib kahjustada kalade tervist.
