Kirjeldus
Kuldkollane vikerforell ei ole eraldi liik ega albiino. Tegemist on aretuse teel saadud erilise vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) värviväriandiga, mille tõttu on kalal iseloomulik hele kuldkollane kuni kuldne toon. Kuldkollast vikerforelli nimetatakse ka “palamiino forelliks“.
Välimuselt on kuldkollane forell vikerforelliga sarnase voolujoonelise kehaga, kuid tema keha on ühtlaselt kuldkollane või oranžikaskuldne. Tavaline roosakaslilla külgvööt võib olla nõrgem või vähem nähtav ning musti täppe esineb vähem või need on hajusamad. Noorkalad võivad olla heledama, peaaegu sidrunikollase tooniga.
Kuldkollane forell on üldiselt hea kohanemisvõimega kalaliik, sarnaselt vikerforellile. Ta eelistab veetemperatuuri vahemikus 10 – 18 kraadi, kuid talub ka veidi kõrgemaid ja madalamaid temperatuure. Soojem vesi võib olla ohtlik, kuna hapnikusisaldus vees langeb. Kuldkollane forell sobib hästi nii tiikidesse kui ka kasvandustesse, kuid teda kasvatatakse peamiselt dekoratiivse välimuse ja asustuskalana.
Kuldkollane forell sööb zooplanktonit, putukavastseid ja väikseid selgrootuid, vanemad kalad võivad toituda ka väiksematest kaladest. Kasvatuses kasutatakse tavaliselt granuleeritud kuivsööta koos pigmentidega, mis aitavad säilitada kala liha ja värvuse kvaliteeti.
Aereerimine. Tiikides ja kasvandustes on oluline tagada piisav hapnikusisaldus, eriti suvel ja talvel. Soovitame tiiki
aereerida, et vältida hapnikupuudust ja kahjulike gaaside (nt metaani ja vesiniksulfiidi) kogunemist. See aitab tagada kalade hea tervise ja stabiilse kasvu.
