Iiriste perekonnast lühidalt
Kevad toob tiigi äärde esimesed värvid ja üks kaunimaid taimi, mis seda teeb, on iiris. Neid on kasvatatud ja armastatud juba aastatuhandeid – iiriste õisi on kujutatud Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate vappidel ning paljude Euroopa linnade embleemidel. Sõna “iris” tähendab kreeka keeles vikerkaart – ja see nimi on täiesti õigustatud, sest iiriste õied katavad peaaegu kõiki vikerkaarevärve.
Iirised kuuluvad võhumõõgaliste sugukonda ja hõlmavad üle 200 liigi. Paljudest iiri sortidest kahe liigi looduslik leviala ulatub ka Eestisse:
- jõe- ja järvekallastel, kraavides ja lompides ning vesistel puisniitudel kasvav kollane võhumõõk (I. pseudocurus )
- harvem esinev tumesiniste õitega siberi võhumõõk (I. sibirica).
Liikide ja sortide juhend tiigi ja aia jaoks
Iris pseudacorus
Kollane võhumõõk
- Sügavus kuni 30 cm
- Kõrgus 100–150 cm
- Kromosoomid 2n = 34
Iris laevigata
Jaapani veeiiris
- Sügavus otse vette
- Kõrgus kuni 80 cm
- Kromosoomid 2n = 32
Iris versicolor
Põhja siniiiris
- Sügavus kuni 10 cm
- Kõrgus 40–80 cm
- Kromosoomid 2n = 108
Iris virginica
Lõuna siniiiris
- Sügavus märg muld
- Kõrgus kuni 60 cm
- Kromosoomid 2n = 70
Iris sibirica
Siberi iiris
- Asukoht niiske kaldaäär
- Kõrgus kuni 100 cm
- Kromosoomid 2n = 28
Iris ensata
Jaapani iiris
- Asukoht niiske, happeline
- Kõrgus kuni 100 cm
- Kromosoomid 2n = 24
Iris × pseudata
Pseudata iiris
- Vanemad pseudacorus × ensata
- Kõrgus 90–135 cm
- Kromosoomid 2n = 29
Iris × germanica
Aediiris
- Asukoht peennar, kuivem
- Kõrgus kuni 100 cm
- Kromosoomid 2n = 44
Iris variegata
Kirju iiris
- Asukoht päikeseline peennar
- Kõrgus 20–40 cm
- Kromosoomid 2n = 24
Millised iirised sobivad tiigi äärde ja ümbrusesse liigiti?
1. Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) on looduslik veeiiris, mis kasvab otse vees kuni 20 – 30 cm sügavusel. Kollased õied on eredalt dekoratiivsed ja taim on erakordselt vastupidav. Eestis looduslikult kasvav liik, mis sobib hästi suurematele tiikidele. Tähelepanu: taim levib jõuliselt, seega vajab regulaarset kontrolli ja piiramist.
Mõned populaarsed aretatud sordid on:
- Crème de la Crème – kreemikasvalged õied lillade soontega, kasvab niiskes või madalas vees
- Spartacus – tumelillakad õied kuldsete soontega, veidi madalam, sobib vette ja niiskesse mulda
- Variegata – kreemikas-roheliste triipudega lehed, õied kollased, madalam taim (NB! Mitte ajada segi liigiga Iris variegata)
2. Siberi iiris (Iris sibirica) on üks vastupidavamaid ja dekoratiivsemaid liike tiigi kaldale. Eesti oludes on nad talvekindlad ega vaja tingimata talvekatet. Kasvab kuni 1 m kõrgeks, talub hästi niisket maad ja ajutist üleujutust. Muld peaks olema kergelt happeline. Kasvamiseks vajab siberi iiris päikeselist kuni kergelt varjutatud kasvukohta. Kuivadel suvedel võib vajada kastmist. Õitsemist alustab tavaliselt juuni lõpul. Õied on elegantsed – sinised, lillad, valged või veinipunased. Paljundamiseks parim viis on juurepuhmiku jagamise teel kevadel või pärast õitsemist suve teisel poolel.
Populaarsemad siberi iirise sordid:
- Blue King – tumesinised õied, kõrgus 100 cm, varajane õitseja
- Ruffled Velvet – heade kasvutingimuste korral rohkelt õitsev sinilillade õitega 55 cm kõrgune sort
- Caesar’s Brother – sügavad velvetsinised õied, rikkalik õitsemine, sobib ka konteinerisse
- Butter and Sugar – kollased ja valged kroonlehed, kõrgus 70 cm
- White Swirl – suured valged õied, tugev varr, kõrgus 80 cm
- Snow Queen – elevandiluu valged õied, võib suve lõpul kordusõitseda
3. Jaapani iiris (Iris ensata) on eksootilise välimusega ja sobib tiigi niiskele kaldaalale. Looduslikust Jaapani iirisest on aretatud üle 1000 sordi. Taim võib kasvada kuni 1 m kõrguseks ja õitseb hiliskevadel ja varasuvel. Eelistab poolvarjulist sooja kasvukohta, viljakat happelist ja küllaldase niisket pinnast. Kasvuperioodi lõppedes taime maapealsed osad hävivad. Paljundatakse juurepuhmiku jagamise teel kevadel või varasügisel. Kasvuperiood seemnetest õitsemiseni kestab 5…7 aastat. Tähelepanu: ei talu seisevat vett – sobib tiigi äärde, mitte tiiki.
Mõningad sordid:
- August Emperor – tumelillad õied väikese kollase triibikuga kroonlehel, kõrgus 85 cm
- Azuma Kagami – lavendliroosad kroonlehed rohkete tumelillade soontega, neelus tumekollane keeleke, kompaktse kasvuga, kõrgus 60 cm
- Gusto – õiekroonlehed äärtes tumelillad, keskel valged üleminekuga kollasele, kõrgus 90 cm
- Ogi No Mato – suured sinised kroonlehed tugevate valgete soontega, neel kreemvalge, võib kordusõitseda, kõrgus 90 cm
Aediirised?
Aediirised (Iris germanica) sobivad tiigi ümbrusesse ilusa dekoratiivtaimena. Nad ei sobi vette ega märja kaldaäärde – nende koht on tiigist 50 – 100 cm eemal, päikeselisel ja hästi kuiveneva mullaga kaldaalal. Seal loovad nad kena kontrasti veepinna ja veetaimede vahel.
Populaarsemad sordid:
- Beverly Sills – korallroosad õied, 90 cm
- Immortality – puhasvalged, kordusõitseb suvel, 70 cm
- Pagan Dance – tumelillad kuni velvetmustjad, 75 cm
Kuidas valida õige iiris oma tiiki?
- Väike tiik (alla 5 m²) → vali harilik võhumõõk vette, siberi iiris kaldale
- Suur tiik → kollane võhumõõk vette, siberi iiris ja jaapani iiris kaldale
- Soovid eksootilisemat ilmet → jaapani iiris niiskele kaldaalale
- Tiigi ümbrus ja peenrad → aediiris, siberi iiris, kääbusiirised kiviktaimlas
Istutamine – millal ja kuidas?
Iirised istutatakse aprillist maini või sügisel augustist septembrini. Eesti oludes sobib kõige paremini aprillikuu teine pool ja maikuu esimene pool, kui pinnas on piisavalt soojenenud.
Veeliikide istutamine: Aseta taim korvi ja vajuta tiigi põhja – vesi peaks katma juured ja osa risoomist. Kollane võhumõõk talub kuni 30 cm sügavust vett.
Maapealsete liikide istutamine: Vali päikeseline, tuulte eest kaitstud kasvukoht – tugev tuul võib õievarred murda. Oluline: risoom ei tohi olla täielikult mullaga kaetud – osa risoomist peab jääma maapinnale. See on üks sagedamaid vigu iirise istutamisel.
Hooldus ja nippe edukaks kasvatamiseks
Ära kata risoomi mullaga – osa peab olema mullapinnal nähtav, muidu taim ei õitse hästi.
Lõika lehed sügisel 10–15 cm kõrgusele.
Jaga taim iga 3–4 aasta tagant – kui puhmiku keskosa jääb tühjaks ja õitsemine nõrgeneb, on aeg ümber istutada. Ümberistutuseks kergita puhmik aiahargiga üles, puhasta risoomid, lõika lehed tagasi kuni 2/3 ja lase risoomidel veidi kuivada enne uude kohta istutamist.
Iirised armastavad päikest – vähemalt 6 tundi päevas
Siberi iiris vajab kuival suvel kastmist – muld peab olema niiske.
Kahjurid – maakirbud ja lehetäid võivad noori taimi kahjustada, eriti pärast ümberistutamist. Konsulteeri kauplusega sobiva tõrjevahendi osas.
Talvekate – siberi iiris on talvekindel ilma kateta. Aediiris vajab lumevaesel talvel kaitset. Talvekaitse eemaldada pärast lume sulamist, kui öökülmad on möödas.
Miks istutada iiriseid tiigi äärde?
Peale ilu täidavad iirised ka praktilist rolli – nende juured puhvendavad vett, seovad toitaineid ja takistavad kaldaerosiooni. Iirised on ka mesilaste ja liblikate lemmikud, toetades tiigi ökosüsteemi.
Aediiris sobib suurepäraselt ka lõikelilleks – graatsiline ja pilkupüüdev nii vaasis kui lilleseadetes.
Küsimuste korral helista: +372 5806 5035 või kirjuta meile. Meie spetsialistid aitavad valida just sinu tiigile ja aiale sobivad liigid.