Peegelkarp (Cyprinus carpio) on kiire kasvuga esimese põlvkonna (F1) ristand. Esimese eluaasta lõpuks on tema pikkus umbes 10 cm, kaal 25–30 grammi. Kasvades soodsates tingimustes (pikk soe suvi, jõusööt) on tema kaal teise eluaasta lõpus 450–500 grammi. Kolmandal eluaastal saabub suguküpsus ning kala võib kodutiikides kudeda. Kehapikkus võib ulatuda 1.2 m, kaal kuni 35 kg.
Peegelkarbile on iseloomulik suurte ja suhteliselt harvade, peeglit meenutavade soomuste paiknemine kehal. Vastavalt soomuste paiknemisele eristatakse hajuspeegelkarpi ja ridapeegelkarpi. Esimese puhul paiknevad üksikud suured peegelsoomused hajusalt, teise puhul ühtlase reana peast sabani. Tarbimisel pole vaja soomustest puhastada.
Erinevalt kokredest on karpkaladel kaks paari poise: pikemad suunurkades, lühemad ninamiku tipu lähedal. Kokredel poise ei ole.
Peegelkarp on vähenõudlik oma elutingimuste suhtes ning sellega on ta sarnane kogrele.
Noored peegelkarbid söövad zooplanktonit, vanemad peamiselt põhjas elavaid selgrootuid. Asustades oma tiiki karpkalu, tuleb arvestada, et nende parv tuhnib tiigipõhjas ja võib sellega ajada tiigivee sogaseks.