Valgeamuur

3.90 7.00 

Kalu ei broneerita. Saadavus palume täpsustada enne järeletulekut.

Kategooria:

Valgeamuur

Valgeamuur (ctenopharyngodon idella) on Hiinast pärinev karpkalalane. Amuur elab Hiina ja Venemaa piiril oleva Amuuri jõe vesikonnas; selle järgi ongi ta saanud eestikeelse nimetuse.

Rohusööja tiigis

Valgeamuurid toituvad täiskasvanuna valdavalt kõrgematest veetaimedest ja makrovetikatest. Kesk-Aasia riikides on amuure peetud selleks, et nad puhastaksid niisutuskanaleid taimestikust. Samal otstarbel toodi neid nõukogude ajal ka Eestisse: et nad aitaksid vältida veehoidla kinnikasvamist. Valgeamuur on ainuke Eestis kasvatatav kalaliik, kelle toidusedel koosneb valdavalt veetaimedest. 

Valgeamuuri kasvatamine

Valgeamuuri saab pidada koos teiste tiigikaladega kuna toidubaasi pärast ei konkureeri nad teiste kaladega.

Amuur vajab sigimiseks sooja kliimat ja suuri kiirevoolulisi jõgesid. Koetud mari peab kuni vastsete koorumiseni triivima voolus kuni 50 km. Eesti tiikides amuur ei paljune.

Eesti jahedas kliimas on amuuri kasv võrdlemisi aeglane, kuid ta on pikaealine. Ilmselt nõukogude ajast meie vetesse jäänud isendid on ligikaudu 20 aastaga kasvanud ülisuureks.

Ilukalad

Valgeamuuri aretatud iluvorm on albiino valgeamuur.

Tiigipuhastus

Mitu amuuri on vaja, et tiik oleks puhas? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Tavaliselt on algul kalade biomass väike, taimed jõuavad rohkem juurde kasvada. Paari aasta pärast saavutavad kalad mõõtmed, mille puhul neile süüa ei jagu – siis võib mõne välja püüda või neid pisut toita. Arvesse peab võtma tiigi omaniku soovi – kui kiiresti tahaks saavuta tulemust: kas esimesel aastal või mõne aasta pärast.

Valgeamuuri maimud ja noorkalad

Meil on pakkuda valmeamuuri maime ja noorkalu aastaringselt. Siiski soovitame kalu asustada tiiki kevadel, suvel või sügisel.

Ohud

Millised ohud? Haigur, saarmas, haug, latikas ja teised röövikud.

Kuidas osta, transportida ja asustada eluskalu?

Loe siin.